pühapäev, jaanuar 19

Pühapäeva õhtu



Kaapisin auto puhtaks ja panin sõbrantsi poole ajama..
..tegelikult ei tahtnud ma sellest rääkida, vaid hoopis sellest, mis toimus tagasiteel. Pärast päikese loojumist andis külm veel miinuseid juurde ja taevakaares särasid tähed. Kodutee suundus läbi metsade ja kõik see kokku tekitas müstilise meeleolu. Auto soojenes vaikselt üles, muusika mängis ja mina roolis nosisin viimaseid rosinakomme.
Kärdla 28km. Juba esimesest sajast meetrist peale pööret sain aru, et midagi on teisiti. Esiteks on puud teistsugused, kuid kurv tundus nagu enne... Hmm... asfaldi asemel sõidan praegu kruusal. Pöörasin tagasi, aga siiski, silt ju näitas!! Ots uuesti ringi. Lõpuks kõne isale tegi asjad selgeks: varsti seda risti tuleb üks veel. Et siis uuesti tagasi ning olingi õige teeotsa üles leidnud. Jehuu!!! Siiski, midagi kratsis nagu veel... sõitsin ja korraga näen punaseid silmi. Või siiski on see mingi helkur? Lähemale jõudes nägin suure koera siluetti.. ja need punased silmad. Kas koeral on punased silmad??? Ema teadis hiljem rääkida, et hundil olevat nii..

Tänane retk oli veel lapsepõlve radu pidi, seevastu järgmine nädal toob endaga kaasa uusi maid ja teistsugust kultuuri. Kas müstilisemaks saab veel minna?

Kommentaare ei ole: