laupäev, märts 15

Kiri Siitpoolt.

Olen maailma katusel, Nepaalis, kus on aasta 2070. Tundub, et tulevikus ei ole elektrit ja pidevat interneti yhendust...

2rkan hommmikuti enne seitset - v2ljas on valgeks lainud, kuid p2ike ei ole veel m2gede vahelt t6usnud. Lapsed on yleval ja pyhivad hoolega p6randat ja t2di valmistab syya, milleks on alati riis ja l22tsed. See igapaevane s66k t2idab k6htu kaks korda p2evas.
Ronin voodist, venitan ja sirutan ja l2hen korrus allpool olevasse k66ki. "Suva Bihani!" (tere hommikust!) hyyan vastutulevatele ja panen teevee keema. Kui k66gis on rohkem inimesi, keedan rohkem, et jagada. Kui veab, saan suure tassi teed ja mitte nii magusa. Nepaalastel on kombeks juua v2ikestes kogustes teed, kus on nii palju suhkrut, et tundub juba siirup. Tee valmis sean sammud katusele. Selleks ajaks n2itab p2ike oma n2gu ning siis on m6nus seal istuda ja p2eva vastu v6tta. Linnud laulavad, p2ike paitab keha, eemalt templist on kuulda trumme ja laulu.
Edasi haaran pastaka ning suubun laste juurde ning aitn neil kodut66d teha ning kooliks ette valmistada. Lapsed 6pivad peale kooli ja hommikuti ning neil on yks vaba p2ev n2dalas, milleks on laup2ev.
Kui baat (riis) ja daal (l22tsed) saavad valmis, aitan neil s66ki jagada. Syyakse v2ga suurtes kogustes. Algul m6tlesin, et kuidas on see v6imalik, kuid peale kahte n2dalat j6udsin ise sinnamaani, kus taldrikul on kuhjaga riisi ning vaat et kysin isegi juurde. S66mine on omaette kunst - v6etakse riisi ja leemt ja kui on siis juurvilja ning segatakse hoolega, tehakse m6nus puder ning siis voolitakse pisike koogike ja ongi suhu pistmiseks valmis. Mul v6ttis poolteist kuud aega, enne kui t2di mulle komplimendi tegi ja ytles, et olen k2ega riisi s66mises osav!! Jehuuu!! K6rvale juuakse vett. Kohalikud on vee joomimses suured professionaalid. Seda sellet6ttu, et vesi on suurtes pudelites ning neil ei ole kombeks pudeliava suu peale panna, sest nii saab see mustaks. Nii nad siis kallavad ja joovad... eks ma ka ikka vaikselt harjuta.
Kui on s66dud, lapsed kooli saadetud ja koristatud on kell kymme. Sellel ajal on veel vett ja saab pesu pesta. Ettev6tmine on suur, sest vesi on kylm, kuid tegutsedes on see l6bus. Ka sellel teguvesel on omad nipid: pesemiseks on seep. M2rg riideese laotatakse betoonile maha, h66rutakse seebiga sisse. Suuremate plekkide jaoks on nuustik.. J2rgmisena tammutakse k2tega riie vahtu (suuremateks esemeteks kasutatakse jalgu) ja ongi loputuse aeg. Keskp2evaks on vesi paariks tunniks kadunud.. Selleks ajaks on palav ja inimesed teevad uinaku, r22givad juttu ja otsivad teineteiselt t2isid - olemise aeg. Ka koerad magavad ja tundub et terve ymbrus muutb vaiksemaks.
See on suurep2rane aeg minna ja v6tta yks piimatee - dut chia - kohalik tee, mis on v6itnud minu sydame. Seda enam, et kohvi joomisele on see suurep2rane alternatiiv. Kindlasti Eesti naastes kylla tulles saate dut chiat juua!! Kui k6ht on piisavalt tyhi, l2hevad k2iku momod - pelmeenid. Meil on v2lja kujunenud lemmikkoht, mis asub tee 22res, katuse all - hea oon m66dujaid vaadata ja p2ike ei paista lagip2he. Tee ja momod kokku on 65 ruupiat, mis teeb oma 50 eurosenti.
Kui kohalikud v2ldvad p2ikest, siis meie ronime katusele peitu, et natukesegi jumet saada... Aga nii on kyll, et yksinda vaatan, oh p2ris jumekas, kuid teistega v6rreldes olen siiski valge nagu betoonp6rand. Ausalt 6eldes on valge inimene selles kultuuriruumis naljakas. V6ibolla sellep2rast tunnen pidevalt nepaaste pilku oma nahal...

1 kommentaar:

kristel ütles ...

Pai! Tore sust kuulda!